MAA
Igas maailma riigis esineb massirikkumisi u 10%l vedudest, aga kui karmistame tehnoloogia abil tingimusi, muutes veokid n-ö kaja- loodil nähtavaks, siis on politseil rikkumisi märksa lihtsam tuvas- tada. Kui kaugel me sellisest lahendusest oleme? Meenub Rotterdamis toimunud 15. rahvusvahelise raskeveokite transporditehnoloogia sümpoosioni ühe peaesineja humoorikas mõtisklus. Kui laps küsis temalt: „Issi, millega sa tegeled?“, vastas ta talle: „Uurin hommikust õhtuni, palju autod kaaluvad.“ See pani teda ennastki mõtlema, et millega me – 21. sajandi insenerid – küll alles tegeleme! Ometi on selle ulmelise töö taga taristu kaitse. Ainuüksi Euroopas on teedevõrgu pikkus umbes viis miljonit kilomeetrit ja väärtus ligi- kaudu kaheksa triljonit eurot, millest ligi poole moodustab katend. Meil on vaja usaldusväärselt teada saada, palju kaalub auto reaalajas – kaalumine tee peal pisteliselt ja mehhaanilise kaaluga pole jätkusuutlik, sest raskeveokite hulk kasvab kiiresti. Samal ajal tööjõud kallineb ja juba on kaadriprobleem päris terav. Saksamaal on juba u 100 000 veokijuhti puudu ja ega politseiametnikegagi pole parem seis – rahvastik jätkab ELis vananemist. Seega võib auto- juhtide vähesus põhjustada liigsuure koormaga veokeid ja politsei- nike nappus kontrolli puudulikkust. See kümnend ongi selles mõttes põnev, et kõik tahaks teada, palju üks veoauto kaalub, ilma et politsei peaks sellele ligi pool tund aega kulutama, aga praegu vaadatakse lahenduse leidmiseks üksteisele otsa – võluvitsa pole veel kellelgi. Alates 2023. aastast on pardakaal Euroopa uutel raskeveokitel kohustuslik ja juht näeb, palju masin kaalub. Nüüd oleks vaja veel standardiseerida telemeetria, et saata need andmed pilve kaudu infosüsteemi. Selle koha peal oleme Euroopas esirinnas. Kõrgelt hinnatakse nii meie e-riigi taustsüsteemi kui ka teede- ja transpordikatsetusi, veolubade infosüsteemi Intelligent Access põhimõtteid, e-veose- lehti jm. Korduvalt on kutsutud meid rahvusvahelisele raskeveokite transporditehnoloogia sümpoosionile esinema, samuti oleme kirjutanud oma kogemustest ja tulevikumõtetest. Muidugi ei pruugi uute IT-lahenduste esimene versioon olla kohe täiuslik, aga maailm väärtustab juba ainuüksi meie julgust kusagilt pihta hakata ja asi ära teha. Just hiljaaegu soovisid CEDRi raskeliikluse töörühma liikmed tulla Eestisse meie lahendustega lähemalt tutvuma, aga koroona tõttu tuli nende külaskäik ära jätta. Kui kaugele olete jõudnud puistematerjalide e-veoselehega? Juhtkomitee, kus on esindatud kümme organisatsiooni, otsustas e-veoselehe katsetamist laiendada. Kui eelmisel hooajal oli 14 hanget, siis tänavu tuleb neid kuni 30. Oleme möödunud aasta katseprojektide tulemuste põhjal teinud tehnilistes nõuetes väike- seid täpsustusi. Üldiselt liigume 2020. aasta mais sõlmitud koos- töömemorandumi põhimõtete vaimus edasi (vt , lk Teeleht nr 102 19). Kümnest osalisest on kõigil omad huvid. Kui näiteks Transpordi- ametit huvitab tarneahela läbipaistvus – kas objektile tuleb õige materjal õigest kohast, õige massiga ning tugevat teekoridori pidi, siis Maksu- ja Tolliameti fookuses on hoopis vedajate maksu- käitumise läbipaistvuse suurendamine. 2021. aasta alguses kutsu- sime memorandumiga liituma ka Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Kaalumine tee peal pisteliselt ja mehhaanilise kaaluga pole jätkusuutlik, sest raskeveokite hulk kasvab kiiresti.
Liitu. Viimast pidasime oluliseks sellepärast, et e-veoselehe teenuse pakkujaid tuleks tulevikus juurde. Praegu peame leppima ühega, kelleks on Waybiller, aga eks neid lisandub Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektroonilise kaubaveoteabe määruse (EL) 2020/1056 täitmise käigus veelgi. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri haldusalas on ettevalmista- misel määrus „E-veoselehe toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“, mille koostamisel osaleb ka Transpordiamet. Määrus peaks jõustuma 2022. aasta keskel ja selle eesmärk on toetada uute e-veoselehe teenuse pakkujate turuletulekut. Seekord katsetatakse kamassiandmete automaatse edastusega e-veoselehte. Mis sellega kaasneb? Kui e-veoselehe esimese versiooni puhul piirdume GPSiga, siis algaval hooajal teeme teise versioonina kuni viis katseprojekti, kus soodustame veoki massiandmete automaatse edastuse kasuta- mist. Sama tehnoloogiat saaks kasutada ka 60tonnise koormusega erivedude lubamisel. Tõhusam massikontroll suurendab ka liiklusohutust – ülekaalus veok on liiklusohtlikum, kuna kokkupõrkel on tema kineetiline energia suurem.
Esialgu pakume massiandmete edastamiseks kolme valikut: kaalumaja, kopakaalu või pardakaalu. Iga liidestatud massiandme-
78
TEEJUHT / NR 1
Powered by FlippingBook