MAA
Kui 1924. aastal oli linna- ja linnalähiliinide pikkus 26 km ja liinidel sõitnud 32 bussi vedasid aastas 1 549 265 sõitjat, siis 1939. aastal oli liinide pikkus 46,2 km, peatusi suvekuudel 152, busse 129 ja sõitjaid 9 079 569.
See oli bussitranspordis uus tase. 1937. aastal oli Mootoril kokku üle 90 bussi ja ligi 300 töötajat ning ettevõte hindas oma varade väär- tuseks 1 400 000 krooni. Liinid linnale Riigi suurimaks bussiettevõtteks kasvanud Mootori edu tegi linna- juhid kadedaks ja sundis mõtlema, kuidas liinid enda valdusse saada. Kuna linnavalitsuse tähelepanu keskmes oli tema enda hallatav tramm, ei soositud bussi ja trammi konkurentsi. Praktikas ei olnud seda aga võimalik vältida – paratamatult kattusid liinid osali- selt. Esialgu tuli olukorraga leppida, sest bussiettevõtjatega olid sõlmitud liinilepingud ning liinide ülevõtmiseks puudus raha. 1929. aastal soovis Mootor nende eest 24 miljonit senti, mis tulnuks tasuda kümne aasta jooksul. Selline pakkumine kaheksa liini, 34 omnibussi ja sisseseade eest oli üsna ahvatlev, seda enam et ette- võte lubas linnale uute busside ostmiseks laenu korraldada. Lõpuks aga osutus seegi summa liiga suureks.⁴ Ent 1932. aasta juunis ilmutas linnavalitsus jõudu, kaotades Kopli trammiliiniga rööpselt kulgenud bussiliini. Kümnendi teisel poolel hakati bussiliine üle võtma. 1936. aastal avati Koplis Tallinna Tehnikainstituut ja tramm ei suutnud enam kiiresti kasvava linnaosa elanike vajadusi täita. Linna esimene bussiliin oligi 1937. aasta lõpus taastatud Kopli liin (Vene turg – Kopli). Peagi Suur-Karja tänavani pikendatud liinil peeti ühendust esmaspäevast laupäevani 20minuti- lise vahega. Linna teine, Balti jaama Laada platsiga ühendav liin, avati 1937. aas- ta detsembris. Ühendust peeti pühapäeval, kasutades Suur-Karja – Kopli liini busse. 1938. aasta mais omandas linn Soo–Jakobsoni liini. Liini ülevõtmisega kaasnes kohtuprotsess, milles linnavalitsus
saavutas võidu. Kuna sõiduvahendeid nappis, tuli liinil esialgu rakendada üüritud busse, ent majanduslikult osutus Soo–Jakob- soni liin väga edukaks. 1939. aasta juulis läksid linna kätte veel Magasini–Pelgulinna (nimetati ümber Veerenni–Ristiku liiniks) ja Toompea–sadama liin. Ühenduse pidamiseks ostis linn OÜ Mooto- rilt 13 bussi koos varuosadega. Mootori pidada jäi nüüd vaid Vene turu – Lilleküla liin, mille linn võttis üle 1940. aasta juulis. Kuigi liinide ülevõtmine ja korraldamine tõi kaasa mitmesuguseid tõrkeid, sai linnavalitsus üldjoones päris hästi hakkama. Linna- ametnikud mõistsid, et oma puuduste ja eelistega on nii tramm kui ka buss mõlemad olulised. See tähendab, et osati väärtustada läbimõeldud ja terviklikku transpordisüsteemi.
⁴ Omnibuse-liinid tulevikus rahva kasutamisele. – Rahvaleht, 2. veebruar 1929; Kas omnibuse-liiinid linnaomavalitsuse kätte. – Vaba Maa, 2. veebruar 1929.
100
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook