VESI
Laadimise vaheajal käisime meremuuseumi kaldapealsel 55 meetri kõrgust maadeavastajate mälestusmärki imetlemas. Neid vapraid mehi on siitmailt läinud ja vahetevahel tagasigi tulnud. Miiduranna laevapere sai merereisi eest palka kohalikus valuutas. Väljamakstavad summad eskuudodes ja sentaavodes tuli teisel tüürimehel käibel oleva kursi kohaselt kolme komakoha täpsusega välja arvestada, ainsateks abivahenditeks valge paber, pliiats ja korrutustabel. Mingit elektroonilist arvemasinat neil aegadel laeval ei olnud. Otsad antud, jäi Lissabon kiiresti selja taha ning iga miil viis laeva kodusadamale lähemale. Inglise kanal ja Põhjameri olid vaiksed, kuid õhk jahenes. Ladusalt läbis laev ka Taani väinad, kus radist võttis vastu karmi ilmateate. Prognoos lubas Läänemerele tormist vastutuult ja temperatuuri drastilist langemist. Elukogenud kapten pidas tüürimeestega nõu ja soovitas avamerele väljumisega oodata, kuid nooremad mehed laitsid selle nõu maha, et mis see natuke tormi laevale ikka teeb, aga tegi ikka küll. Laadungis Miiduranna vöör paiskas vastu tormituult pressiva laeva õhkupaisatava veepilve üle terve laeva, mis ennenägematu kiirusega paksuks jääkoorikuks muutus. Käik võeti maha ja kogu laevapere väljus tekile jääd raiuma. See oli raske töö, millega Vahemere soojad tuuled kinni tuli maksta. Nii tuligi meestel iga sõidutunni järel kaks tundi jääd raiuda. Järgmisel päeval Tallinna Vanasadamas silduv Miidurand pakkus sealsele mererahvale vaatamis- ja kommenteerimisväärset vaate- pilti.
väin asendus sünkja Marmara mere ja Dardanellide (antiikne Helles- pontos) väinaga, mille Aasia-poolsel kaldal ühe ilusa naise pärast kümne aasta pikkust Trooja sõda peeti. Mis seal täpselt juhtus, on kirja pannud kreeklasest luuletaja Homeros. Dardanellidest pääses Miidurand sügavsinisesse saarterikkasse Egeuse merre, kus peaaegu igal saarel asub Agios Nikolaose (Püha Nikolaos) nimeline pühakoda. Üks selline maaliline meresõitjate kaitsepühaku kabel leidub Eestiski Saha kirikuaias. Laevale sobivat laadungit leida polnud lihtne. Miidurannal tuli juhi- seid oodates mitmeid päevi Vahemerel tegevusetult ristelda. Kord tuli Sitsiilia lähistel peale äge tsüklon ning laadungita laev oli sunnitud tormivarjulist kohta otsima. Selleks näis kõige paremini sobivat varjuline Tunise laht Aafrika põhjarannikul, mis südaöises pimeduses ja lahte piiravate mägede kohal möllavas seninäge- matus äikesetormis tuulevarju otsivale laevale rahuldava ankrukoha võimaldas. Hommikuks oli tuul raugenud ja mitmedki teised tormi- varju tulnud laevad lahkusid. Miidurannal polnud minna kuhugi, seni kuni laeva poordi tuli kohaliku riigivõimu kaater uurima, miks seisab siin tegevusetult võõras alus ja tegi meile aresti ähvardusel ettepaneku siit, kuhu 6. sajandil eKr foiniiklased võimsa riigi rajasid, kiiresti lahkuda. Ähvardus mõjus ja Miidurand võttis piki Alžeeria rannikut kursi Gibraltari poole. Teel lääne poole võttis radist vastu radiogrammi minna tomatipastat laadima Lissaboni. See variant sobis, sest laevapere tahtis jõuluks koju jõuda. Kitsast Gibraltari väinast läbisõitev laev kattus peeneteralise valge soolakorraga. Sahara kõrbe poolt tõi soe lõunatuul punakat liiva.
Paksust jääkoorikust jagusaamiseks tuli kohale kutsuda sadama aurupukser, mille tulikuum aur laeva puhtaks tegi. Portugali kvaliteetsete tomatipastapurkide lastis Miidurand väljus Lissabonist mitte maadeavastusreisile, vaid koduteele, sest lauakalender näitas 1976. aasta viimast kuud. Ilmastik oli reisiks soodne, Biskaia laht, Inglise kanal ja Põhjameri olid vaiksed ja miski ei ennustanud eelseisvat katsumust. Taani Øresundi väina läbides võttis radist vastu hoiatava ilmateate, milles ennustati Läänemerele tugevat põhjatuult koos drastilise temperatuurilangusega. Ehkki kogenud kapten tüürimehi ette hoiatas, lõid nooremad mehed käega, et mis see natuke tormi meile ikka teeb, aga tegi küll. Ojamaa (Gotlandi) ja Hiiumaa vahelisel merealal paiskas vastu tuult ja kõrget lainet rammiv Miidurand õhku sellised veepilved, mis katsid kogu laeva vöörist kuni ahtrini. Iga laevale kanduv veepiisk külmus sinna silmapilkselt ning kattis laeva kujuteldamatult paksu jääkoorikuga, mis tuli meestel käsitsi maha raiuda. See oli hingematvalt raske töö. Äsjamoodustunud jääkoorik oli nii sitke, et kirvetera alt lendasid vaid sädemed. Tundidepikkuse raietöö tulemus oli selline, et Tallinna Vanasadamas järgmisel päeval sildunud Miiduranda uudistama tulnud kaubalaevamehed vangutasid vaid päid. Paksust jääst vabanemiseks tuli appi kutsuda aurupukser, mille kateldes ülekuumutatud aur raske töö ära tegi. Mitmel aastal teenindas Miidurand kolhoosi püügilaevastikku, kuni majandi lagunemine ja sellele järgnenud erastamislaine laevagi haamri alla viis. Miidurand müüdi 1994. aastal Murmanskisse ja kan- ti registrist maha 2007. aastal.
Selle soojuse eest tuli meil peatselt ränka hinda maksta. Sissesõit Tejo jõel asuvasse ajaloolisse Lissaboni oli meeldejääv sündmus. Nii jõe suuet kui ka selle taga asuvat linna kaitses alates 16. sajan- dist esinduslik suurtükitorn Torre de Belém. Tornist möödujate pilku püüdis jõe vasakul kaldal asuv maaliline vanalinn, mille kaubakai äärde Miidurandki koha sai. Järgmise päeva hommikul algas laeva lastimine tomatipastapurkidega Kirovi kalurikolhoosi kalatööstuse tarvis. kolmemastiline purjelaev, mille vööris seisab 9 meetri kõrgune prints Enrique o Navegador (Henrique Meresõitja), laevamudel süles, esindamas maailma kõiki maadeavastajaid. See mälestusmärk püstitati 1960. aastal printsi 500. surma-aastapäevaks ning väärib külastamist, sest paneb iga mõtleva inimese kaasa elama ja merekultuuri austama. Enne arvete tasumist sisenes Miidurand ajaloolisse Lissaboni, mida mere poolt kaitses imposantne suurtükitorn Torre de Belém, mille otsene ülesanne tänapäeval on vaid esindusfunktsioon. Tornist mööduv laev jõudis kiiresti jõe paremkaldal asuva vana kloostrihoone ette, kus selle mereriigi meremuuseum külastajaid ootab. Selle tähelepanuväärse ehituse kaldapealsel pannakse laevameeste talumisvõime veelkord proovile. Otse Tejo jõe veepiiril asub 55 meetri kõrgune kivist
18
TEEJUHT / NR 2
Powered by FlippingBook