Teejuht suvi 2023

Hea teada:

2022. aasta lõpu seisuga on Eesti 2 + 2 ristlõikega teedele rajatud ühtekokku viis ökodukti ja kolm suurulukitunnelit. Need ühendavad elupaiku ja võimaldavad rohevõrgustikul toimida vaatamata olulistele barjääridele, milleks on suure liiklussagedusega teed. Neljal ökoduktil viis Transpordiamet aastatel 2020–2022 läbi ka seire, et hinnata nende toimivust. Kahe aasta vältel vaadeldi loomade liikumist üle Kolu ökodukti (valmis 2013) Tallinna– Tartu maanteel ja üle Kohatu ökodukti (2017) Tallinna–Pärnu maanteel. Rõõsa ja Nõmmeri ökodukte (2020) Tallinna–Tartu maanteel seirati pooleteise aasta vältel. Seireid viisid läbi Eesti Looduseuurijate Selts ja osaühing Loodushuvi. Seire tulemused näitavad, et kõik neli rajatist toimivad hästi ning kujunevad ajapikku ulukite elupaikade loomulikuks osaks, mida kasutatakse nii toitu- mis- kui puhkepaigana. Seetõttu tasub inimestel rajatisi vältida, ökoduktidel ei tohiks liikuda ei jala ega maastikusõidukiga. Uuringute paljulubavad järeldused

1. Põhimaantee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu ulukirajatiste, sh Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktid allinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee km 40,0–64,1 T Kose–Võõbu teelõigu Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktide kasutatavuse esmaseire näitas, et läbipääsud on hästi õnnestunud ja ulukid on need väga ruttu pärast valmimist omaks võtnud. Mõlemat ökodukti kasutavad kõik piirkonna suurulukid, seejuures on põtrade liikumissagedus nii Rõõsa kui Nõmmeri ökoduktidel oluliselt suurem kui Eestis varem valminud ökoduktidel. Nõmmeri ökodukti kasutavad regulaarselt ka karud. Teistel öko- duktidel on karude ületused olnud pigem juhuslikud. 2. Kolu ja Kohatu ökoduktid ning nendega seotud ulukirajatised Võrreldes Eesti esimese ökodukti Kolu esmaseirega (2015–2016) näitas jätkuseire positiivseid tulemusi. Rajatise kasutajate seas on kahekordistunud suurulukite osakaal (eelkõige tänu metskitsedele) ja oluliselt on vähenenud koduloomade ja inimeste liikumine. Ökodukti kasutavad peaaegu kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid, sh kõik suursõralised. 2021. aasta suvel regist- reeriti esmakordselt põdra ületused Kolu ökoduktil (ühtekokku 20), samuti registreeriti ületusi 2022. aasta suveperioodil. Kuigi põtrade ületused on sesoonsed ja ebaregulaarsed, võib siiski väita, et loomad on rajatise ühendusena omaks võtnud ega pelga seda. Eestis järjekorras teisena valminud Pärnu maanteel asuvat Kohatu ökodukti saab vaatamata sagedasele inimtegevusele hinnata efektiivseks ulukirajatiseks – esmaseire ajal kasutasid seda üle- pääsuna kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid. See- juures võtsid kaks sihtliiki, põder ja metssiga, rajatise regulaarselt kasutusele esmaseire toimumise ajal.

Rajakaamera pildile jäänud rebane.

ökodukti naabruses rohevõrgustik kasvõi ajutiselt läbi lõigatak- se. See ei tähenda, et ökodukti naabruses raietöid teha ei tohiks, vaid eelistada tuleb selliseid raieliike, mis säilitavad ka suur- ulukitele varjet pakkuva puistu kõrguse ja tiheduse, nagu on näi- teks Rõõsa ökodukti vahetus naabruses. Kohtades, kus kahepaiksed sagedamini liiguvad, on oluline paigaldada kahepaiksetõkked, et vältida nende rändeaegset huk- kumist maanteel. Talvise lumekoristuse tagajärjel takistati oluliselt ulukite ligipääs väikeulukitunnelitele ja tulevikus on vajalik teede hooldus- lepinguid sõlmides silmas pidada, et lund ei kuhjataks uluki- pääsude ette või tuleb see sealt vahetult pärast trassi puhasta- mist ära koristada. Juhul kui väikeulukitunnel on rajatud liigniiskesse piirkonda, võib tunnelisse lumesulamis- või vihmaperioodil vesi koguneda. Abiks oleks, kui tunneli ühte serva rajada kõrgem käigutee, mida veepelglikumad liigid saaksid läbi rajatise liikumisel kasutada. Tugeva inimsurvega rajatistele tasub kaaluda mootorsõidukiga liiklemist keelavate märkide paigaldamist. Allikas: Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee km 40,0–64,1 Kose–Võõbu teelõigu ulukirajatiste kasutatavuse esmaseire järeldused.

3. Ulukirajatiste seirete soovitused

Ökodukte ja teisi ulukirajatisi planeerides ning rajades on oluline jälgida lisaks ulukite traditsiooniliste liikumisradadega ühildu- misele ka rohevõrgustiku terviklikkust. Vältida tuleb olukordi, kus

TEEJUHT / NR 6