Teejuht suvi 2023

MAA

Lätlased valisid eestlastest erineva lahenduse

Traffesti juhatuse esimees Viljar Nurme hindas SMART E263/E77 ITS projekti tegevuste mõttes küllaltki sarnaseks, kus paljus sai toetuda varasematele kogemustele. „Üheks katsumuseks oli teha töid ligi 30 erinevas asukohas terve Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ulatuses. Täiendava kee- rukuse lõi koroonapandeemia tõttu tekkinud kiipide puudus ja sellest tulenenud pikemad tarnetähtajad, samuti Vene–Ukraina sõjast tingi- tud materjalide tuntav kallinemine. Hea koostöö tellija ja tarnijatega ning õnnestunud riskide juhtimine lubas siiski lõpetada projekti edu- kalt ja tähtajaks,” oli Nurme rahul.

Vastab Läti Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Boriss Jelisejevs.

Milliseid kogemusi vahetasite piiriülese koostöö käigus oma Eesti kolleegidega? Kuna tegemist on teise Läti–Eesti ühise ITS projektiga (esi- mene oli Smart E67 Tallinna–Ikla–Riia maanteel), oli meil juba teatud teadmiste baas ja loodud tõhus suhtlus partne- rite vahel. Seega jätkame seda teed, tõstes koostöö taset paremate liikumisteenuste suunas, kasutades täiustatud liikluskorraldussüsteeme (ATMS). Sellised praktilised ühisekspertiisi näited läbisid peaaegu kõik projekti tegevused, näiteks vahetati ATMS tehniliste kirjelduste infot, püüdes neid võimalikult suures ulatuses ühtlustada, juurutati piiriülese liikluskorralduse plaani uus versioon, koolitati ühiselt mõlema liikluskorralduskeskuse personali. Lisaks oli lugematu arv projektijuhtimise rutiin- seid tegevusi. Partnerlus võimaldas meil näha rohkem piirkondliku koos- töö tahke ITS valdkonnas, andes täiendava impulsi nendega pikaajaliselt tegelemiseks Balti Teedeliidu formaadis. Kas teete midagi teisiti kui meie siin Eestis? Jah, kuna riiklikud lähenemisviisid võivad lahkneda, on siin mõningaid erinevusi. Lätis otsustasime kasutada ainult teeäärseid muutuva teabega märke (VMS), mis tagavad liikluskorralduse tavaliste liiklusmärkide (hoiatused ja piirangud) piktogrammide kaudu, ilma tekstiteadeteta. Töövõtja tarnis aga VMSi koos vabalt programmeeritava värvilise maatriksi laiendatud funktsionaalsusega, mis annab meile võimaluse ATMSi tööstsenaariume laiendada, mille kallal me veel töötame. Seetõttu otsustasime edastada ka üldist liiklusinfot, kui VMS on passiivne (ATMSi põhireeglid ei sunni). Sel viisil plaanime edastada reisiaega, maanteeilmajaamade mete- oroloogilist infot ja kampaanialaadseid staatilisi teateid, näiteks hooajalisi meeldetuletusi pendelrändajatele. Ka ATMSi tööstsenaariumid erinevad Eesti omast, kuna Läti liiklusinfokeskuse jaoks on adaptiivse liikluskorralduse funktsioon endiselt abistav ning põhiliselt tugineme ATMSi automatiseeritud seadistustele.

Traffesti projektijuht Joonaks Laks meenutas, et 2020. aastal alus- tati eelprojekti koostamisega.

Esmalt uuriti nii olemasolevaid kommunikatsioone kui ka infotabloo- de paigalduskohtades maapinna geoloogiat. Pandi paika liiklus- korraldusvahendite ja teiste ITS-seadmete optimaalseimad asu- kohad ning töötati välja tehnilised tingimused, millele seadmed vastama peavad. „Kuna lähteülesandes ei olnud määratud konstruktsioonide kuju, siis päris palju probleeme jäi ka põhiprojekti ja ehituse faasis lahendada. Tööde käigus oli üks meeldejäävamaid küsimusi kitsa eraldusriba sisse suure vundamendi paigaldamine,” rääkis Laks. „Kui tava- praktikas on kasutatud eelvalatavaid või kohapeal valatavaid taldvundamente, siis meie jaoks olid suuremahulised kaevetööd välistatud. Ainuke võimalus projektiga edasi minna oli kaasata vai- vundamentide rajamise eksperdid, kes aitasid nii tehnilise lahenduse välja töötamise kui ka teostamise juures.

TEEJUHT / NR 6