ÕHK
Lisaks investeerib SAS partnerlusse Vattenfalli, Shelli ja LanzaTechiga, et alustada sünteetilise lennukikütuse tootmist Rootsis – projekt „HySkies“, millele anti hiljuti Euroopa Liidu innovat- sioonifondist 80 miljonit eurot, et kütuse tootmine võiks 2027. aas- tast alata. Fossiilkütuse vaba tegevusplaan, mida toetab kogu Rootsi len- nunduse ökosüsteem, tugineb kindlalt säästva lennukikütuse (SAF) laialdasemale kasutuselevõtule ning elektri- ja vesinikkütuse abil töötava väikse ja heitmeta õhusõiduki kiirele lõimumisele. Rootsi eesmärk pole mitte ainult lennata nende väikse heitkoguse ja heitmeteta õhusõidukitega, vaid kavatseb neid ka ehitama asuda. Kiiresti kasvav Göteborgi ettevõte plaanib ehitada Heart Aerospace esimese täiselektrilise ärilises lennutegevuses kasutatava õhu- sõiduki ja võtta see kasutusele 2028. aastaks. ES30 suudab vedada 30 reisijat ja pagasit kuni 200 kilomeetrit üksnes elektri jõul ning kuni 400 kilomeetrit, kasutades kahte SAFi jõul töötavat reservhübriid- turbogeneraatorit. Selline 25 reisijaga õhusõiduk võib lennata isegi kuni 800 kilomeetri kaugusele (sealhulgas operatiivvarud). Lennuettevõtjad üle maailma on tellinud Heart Aerospace'ilt juba umbes 300 lennukit. United Airlines ja Mesa Air Group on tellinud 200 lennukit ning lisaks veel 100 lennukit. Air Canada on teatanud 30 lennuki tellimusest ja Rootsi lennukite liisinguettevõte Rockton on allkirjastanud veel 40 lennuki ostu soovi. Lisaks on Air Canada ja Rootsi lennundusveteran Saab saanud Hearti vähemusaktsionäri- deks, investeerides kumbki 5 miljonit dollarit. Mõni päev tagasi valis Air New Zealand Heart Aerospace'i oma part- neriks missiooni „Next Gen Aircraft“ jaoks. Uus-Meremaa lennufirma valis ES30 sobivaks asendajaks vananevale Bombardier Q300 DHC-8 Dash 8 lennukile, esimesi asenduslennukeid on oodata 2030. aastaks. Air New Zealand on samuti kaalunud järgmise põlvkonna lennukit, peale Heart Aerospace'i ka koos Airbusi, ATRi, Embraeri ja Universal Hydrogeniga. Kogu Rootsi lennundussüsteem valmistub juba saastevabaks lendamiseks ning tahab valmistuda ES30 ja teiste elektri- ja vesinikkütusega õhusõidukite varajaseks kasutuselevõtuks. Selleks on valitsus, riigiasutused, riiklik lennujaamaoperaator Swedavia ja Rootsi piirkondlikud lennujaamad algatanud mitu elektrifitseerimis- uuringut, et saada täpselt teada, mida tuleks lennunduse elektrifit- seerimiseks teha, eelkõige seoses lennujaama taristu ja elektrivõrgu võimekuse ajakohastamisega. Rootsi valitsus otsustas hiljuti investeerida Rootsi Transpordiameti kaudu 15 miljonit Rootsi krooni aastas, et teadus- ja innovatsiooni- tegevuse ning sihipäraste investeeringute abil võtta kiiresti kasutu- sele elektrilised õhusõidukid, arendamaks ja katsetamaks lennun- duse elektrifitseerimise tehnoloogiat. Rootsi Transpordiametile on antud ka ülesanne uurida elektriliste jõuallikate varustatud õhu- sõidukite kasutuselevõttu avaliku teenindamise kohustusega liini- del. Taristu- ja elamumajanduse minister Andreas Carlson ütles pressiteates järgmist:
Fredrik Kämpfe.
Foto: Transportföretagen
Ükski õhusõiduk ei lenda ilma asjakohase taristuta ja üks uue põlvkonna heitmeteta lennunduse proovikive on see, et maapealne teeninduse infrastruktuur oleks valmis selleks ajaks, kui õhusõidukid on valmis lendama. Kuna süsteem kannatab ikka veel pandeemia tagajärgede all ja liiklusnäitajad jäävad endiselt alla pandeemiaeelsele tasemele, on keeruline tagada elektriajastule ülemineku rahastamine. Erinevalt maantee- ja raudteetaristu elektri- fitseerimisest rahastatakse lennundustaristut süsteemi enda, mitte maksuraha kaudu. Fredrik usub, et on väga oluline, et riigid mõistaksid eelseisva probleemi olemust ja täielikku ulatust ning oleksid valmis investeerima ka lennundusenergiasse ja taristusse: „Kuigi lennundussektor on täielikult valmis pühenduma keskkonnahoidlikule üleminekule ja sellesse investeerima, on selleks vaja tugevat ja pikaajalist koostööd valit- sustega. Mis puudutab kütust ja energiat, siis on hea ja ka vajalik, et nii üksikriigid kui ka Euroopa Liit oleks pühen- dunud aktiivsele tööle säästva lennunduse nimel. Kuid ma usun, et praeguse poliitikaga peavad kaasnema konkreet- sed tootmiseesmärgid ja rahastamine. Näiteks peame kiiresti suurendama SAFi tootmist Euroopas ja ma ootan Euroopa Liidu riikidelt kindlaid lubadusi jagada koormust, et saavutada ühised eesmärgid. Miks mitte kaaluda Euroopa Liidu SAFi tootmistoetuse paketti, mis kaasneks ICAO programmiga ACT-SAF¹? Arvestades USA hiljutist inflatsiooni vähendamise seadust, pean ma eriti vajalikuks, et Euroopa riikide huvi suureneks SAFi, aga ka teiste säästvate tehnoloogiate vastu. Lisaks peaksid riigid nüüd rohkem uurima lennujaamade elektrifitseerimise küsi- must. Kuna lennunduse elektrifitseerimine on osa trans- pordi elektrifitseerimise üldstrateegiast, oleks loogiline, et ka lennujaamadel oleks juurdepääs riiklikele rahastamise mehhanismidele. See ning suuremad investeeringud rohe- lisse elektrienergiasse ja paremasse elektrivõrku moodus- tavad suure osa tulevasest saastevaba lennunduse ajas- tust.“ Frederik Kämpfe kontaktandmed: fredrik.kampfe@transportforetagen.se ja LinkedInis https://www.linkedin.com/in/fredrikkampfe
¹ ICAO abi, suutlikkuse suurendamine ja koolitus säästvate lennukikütuste valdkonnas (ICAO ACT-SAF) https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/act-saf.aspx
108
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook