ÕHK
LENNUKORIDORID Tallinna lennukoridorid seavad kõrgustesse pürgivale pealinnale piiri e e
Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
Tallinn on maailma riikide pealinnade seas unikaalses seisus, sest lennuväli paikneb meil ju vaat et kesklinnas. See aga tähendab, et üle linna kulgevad lennukoridorid seavad ranged piirid kõrghoonete ehitamisele.
rusaam ja üldised põhimõtted, kuhu, mida ja kuidas Eesti- A maa pealinna tohib ehitada, on ametiasutustes olemas, aga arhitektid leiavad, et seda võiks ka avalikkuses täpsemalt kommunikeerida. Sest on ette tulnud juhtumeid, kus arhitektid on hoone valmis projekteerinud ja siis selgub, et konkreetsesse kohta nii kõrget maja siiski ehitada ei saa, sest see muutub ohtlikuks Ülemistel maanduma valmistuvatele lennukitele. Üsna maksimaal- se piiri peal on oma kõrgusega näiteks Tammsaare tee lähikonda viimastel aastatel rajatud tornmajad. Arhitektid: 3D-mudel aitaks segadusi vältida Et lennukoridore ja ohualasid määratleda, on loodud vastavad ruumilised mudelid, kus on kõiki lennundusega seonduvaid ohte arvesse võetud ning mille alusel tekivad turvakoridorid, mis peavad jääma n-ö kõrghoonetest vabaks. Paika on pandud konkreetsed lennukoridorid, aga lisaks ka nendega külgnevad turvaalad, veel omakorda madalama riskiga alad n-ö oskamatu lenduri vigade puhuks jmt ning nende kõigi ulatusest puudub kõigil osalistel üheselt mõistetav ja selge arusaam.
olla mõnevõrra konkreetsem. Tallinnas maanduvad siia saabuvad lennukid sisuliselt risti üle linna ning visuaalselt vaadeldes võiks suur osa pealinnast olla justkui lennukoridoriala. Lisaks on Kaasiku teada ka Pärnus kohti, kus kõrghoonete rajamine keelatud, kuigi need kohad jäävad lennuväljast üpris kaugele. Seega puudub tema hinnangul nendele keeldudele tavaarusaamale mõis- tetav loogika, mistõttu selle selgitamine võiks olla lihtne ja konkreet- ne, millega näiteks kõrghoonete projekteerimises osalevad arhitek- tid teaksid arvestada. „Abiks oleks, kui Transpordiametil oleks kõigile selgesti arusaadav 3D-mudel lennukoridoride kulgemisest ja sellega seotud ehitamise piiranguvöönditest,” leiab Markus Kaasik. „Peaks olema selgelt välja öeldud, millise kõrguseni kuskil lubatakse ehitada ja lennuliiklusest tulenevaid piirangualasid rohkem ja paremini lahti mõtestatud. Näiteks Ülemiste linnakus oleme me nende piirangutega kokku puu- tunud, sest seal on ju ka lennuvälja lähedusest tingitud turvatsoon, kuigi lennuvälja stardi- ja maandumisrajad kulgevad Ülemistega paralleelselt ja sealt lennukid otseselt üle ju ei lenda.”
Nii märgib osaühingu Kolm Pluss Üks arhitekt ja partner Markus Kaasik, et arhitektide jaoks võiks selliste turvakoridoride määratlus
110
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook