Foto: Rasmus Kooskora
Lennuliiklusteenindus tähistas oma 25. aasta sünnipäeva koos külalistega 9. veebruaril Kultuurikatlas.
Foto: Lennuliiklusteeninduse AS
Foto: Sergei Žjuganov
Selline näeb välja tänapäevane moodne irdtorni- süsteem.
Sellised seadmed – ümmargused rohelised ja kollased radariekraanid koos spetsiaalsete klaviatuuridega – olid kasutusel ka enne Lennuliiklus- teeninduse ametlikku algust, aastatel 1995–1996. Pilt on tehtud 2006. aastal Soodevahe sõjaväe radarijaamas, kuhu lennuliiklusteenindajad osa oma vanu seadmeid 1998. aasta paiku kinkisid.
lennuväljadele Tallinnast irdtornikeskusest. Lisaks olime ka üks esimesi Euroopas, kes hakkas juba enam kui kümme aas- tat tagasi pidama lendude arvestust elektrooniliselt ja andme- baasipõhiselt. Meie väiksus on meie eelis Eesti edu arendustegevustes Euroopa suurte lennujuhtimis- keskuste ees on andnud meie väiksus, avatus, paindlikkus ning kindlasti ka meie inimeste erialane asjatundlikkus. Oleme uutest tehnoloogiatest kiirelt kinni haaranud ning osanud part- nerteid hästi valida. Kuigi siin arendatavad süsteemid võivad esmapilgul tunduda Euroopa nurgas nikerdatava projekti- kesena, on Euroopa Liidu institutsioonid andnud märku, et Lennuliiklusteenindus on oma meeskonna ja arendustega muule maailmale eeskujuks.
Lennuliiklusteenindus teeb ka esimesi samme tehnoloogiaette- võtluse suunas. 2016. aastal käivitati koostöös Tallinna Lennu- jaamaga irdtorni projekt, mille eesmärk on Eesti nelja piirkondliku (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) lennuvälja teenuse digitaliseeri- mine ning koostöös Austraalia ettevõttega Adacel Technologies Limited arendatakse irdtornis kasutatavat tehnoloogiat. Uus tehno- loogia võimaldab meil tulevikus pakkuda lennuliiklusteenust mitmel lennuväljal ühel ajal ühest keskusest, tagades ohutu ja kvaliteetse teenuse ööpäev läbi olenemata ilmastikuoludest. Mehitamata lennundus on uus kuum trend Lennuliiklusteeninduse fookuses on viimaste aastate jooksul olnud mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteem (ingl Un- manned Aircraft Systems Traffic Management , UTM) ja irdtorni ehk kaugjuhitava lennujuhtimistorni projektid. Viimane tähendab, et lähi- lennujuhtimise või lennuinfoteenust on võimalik osutada video- audiosüsteemi vahendusel ja lennujuhi töökoht ei pea enam paiknema lennuvälja füüsilises tornis. Kaugjuhitava lennuliiklustorni (nn irdtorni) lahendus on praegu juba paigaldatud Kuressaare ja Tartu lennuväljadele ning teenust hakatakse osutama nendele
Praegu töötab Lennuliiklusteeninduses 187 töötajat, kellest naisi on 77 ja mehi 110.
119
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook