UURINGU AUTORID:
GUNNAR KLAUS PRAUSE , professor, põhitäitja
ANDRES LAASMA , doktorant-nooremteadur, väikesadamate peatüki põhitäitja
TÕNIS HUNT , doktorant-nooremteadur, põhitäitja
RIINA PALU , teadustöö ekspert, põhitäitja
ULLA PIRITA TAPANINEN , professor, uuringujuht ja vastutav täitja
adamad on ülemaailmsete tarneahelate sõlmpunktid, mis S tagavad intermodaalse kauba- ja inimeste liikumise mais- maa- ja meretranspordi vahel. Sadamad loovad reeglina ümbritsevatele piirkondadele suurt väärtust, kuna need pakuvad olulisi majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi. Sadama konkurentsipositsiooni määrab selle väärtuspakkumine kaubasaatjatele ja laevaliinidele kindlate kaubateede, geograafiliste piirkondade ja teiste sadamate, millega sadam on ühendatud, kontekstis. Sadamate konkurentsivõime sõltub ka asjaoludest, mis on reguleeritud siseriiklikus õiguses. Eesti puhul ei saa lähtuda mitte ainult sadamaseadusest, vaid sadamaid ja nende arendamist puudutavad näiteks ka sätted meresõiduohutuse seaduses, kau- bandusliku meresõidu seaduses, lisaks meretöö seaduses ja ka riigipiiri seaduses ning keskkonnaseadustikus ja ehitusseadustikus. Riigiti korraldatakse sadamate toimimist erinevalt. Kui Eestis ja Lätis kehtivad eraldi sadamaseadused, siis Rootsis ja Soomes selli- seid seaduseid ei ole. Teatud tegevusvaldkondi reguleeritakse teiste seadustega. Eesti ja Läti sadamaseadused on sisult erinevad. Kui Eesti sadamaseadusega sätestatakse sadamateenuse osutami- sele ning sadama pidajale ja sadamaoperaatorile veeliikluse ohu-
tuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuded, siis Läti sadama- seadusega pannakse paika peamiselt sadamate juhtimismudelid.
Vaadates arenguid meie regioonis ja kaugemal, jääb silma trend, et geograafiliselt lähestikku paiknevad sadamad koonduvad ühte sadamaorganisatsiooni. Peamine põhjus selleks on suurem konku- rentsivõime rahvusvaheliste kaubavoogude teenindamisel. Sadama edukuse, suuruse ja konkurentsivõime määravad ära mitmed tegurid. Välja võib tuua näiteks sadama asukoht laevateede ja rahvusvaheliste kaubateede suhtes, võimalik tagamaa suurus, lähitagamaa majanduslik võimekus, kaubavoogudele sobivate lae- vade vastuvõtmise võimekus, teenuse osutamise kvaliteet. Konku- rentsivõime ühe komponendina vaadatakse laeva sadamakülas- tusega seotud tasusid. Sadamatasude kogumise üheks aluspõhi- mõtteks on, et nendega peab katma laevade teenindamiseks tehta- vad kulutused sadama ja veetee taristusse – kaid, lainemurdjad, veeteed, laevaliikluse juhtimine jms. Uuringus loetakse sadama- tasude hulka nii need tasud, mida kogub sadam kui ka need, mida kogub riik, ehk riiklikud sadamatasud. Riiklikuks sadamatasuks oli kõikides vaadeldavates riikides veeteetasu.
SADAMATASUD
Joonis. Vedellastilaeva Monjasa Trader sadamatasude suurus valitud Eesti, Läti, Soome ja Rootsi sadamates 2022. aastal.
Muuga Sillamäe Vene-Balti Riia Ventspils HaminaKotka Naantali Stockholm Göteborg
21 593 €
67 922 €
45 124 €
48 528 €
21 069 €
22 552 €
26 856 €
Allikas: Tapaninen, U. P., Hunt, T., Prause, G. K., Palu, R., Laasma, A. (2022). „Sadamate konkurentsivõime tegurid ja avaliku sektori roll sadamate konkurentsivõime toetamisel Eesti, Läti, Soome ja Rootsi näitel”. Tallinna Tehnika- ülikool.
32 992 €
30 266 €
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
21
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook