Kui pikalt oled projektiga töötanud ja kuidas sellega tegelema sattusid? len Eesti Mereakadeemiast saanud jõuseadmete O inseneri hariduse ja kogu oma elu puutunud kokku parvlaevade, reisilaevade ja kruiisilaevadega seo- tud projektidega. Pikka aega enne Transpordiametit, 16 aastat, töötasin eraettevõttes LTH-Baas, kus enne ko- roonat oli 1500 töötajat. Jõudsin seal tipp-positsioonini, juhtides kogu laevaremondiosakonda ja täites lisaks teisi ettevõtte juhtimiseks vajalikke ülesandeid. Asutuses olid minu kanda keskkonna- ja tööohutuse teemad ning sealt peale on keskkonnateadlikkus olnud mulle väga oluline. Lisaks sellele pandi meil palju rõhku innovatsioonile, töö efektiivsusele ja arendusele. Viimased kuus aastat olen olnud külalisõppejõud TalTechi Eesti Mereakadeemias, kus olen jaganud magistrantidele kogemusi laevaremondi uutest tehnoloogiatest. Samas haridusasutuses olen ekspert vesinikutehnoloogiate spet- sialistide järelkasvu programmis. Transpordiametisse kutsuti mind sihtotsingu käigus tööle 2021. aasta sügisel ja ma tulin hea meelega, sest mulle meeldis mõte teha Eesti riigile ja rahvale olulist tööd, mis paneb silma särama. Mis on selle projekti juures olnud heaks üllatuseks ja mis on pannud kukalt kratsima? Heaks üllatuseks on olnud see, et riik vaatab tulevikku väga uuenduslikult, seda nii asutuste kui ka poliitikute ja ministrite tasemel. Mulle meeldib näha avalikku ja era- Valentin Bratkov: uus laev on Eestile oluline ja see paneb silma särama Uut parvlaeva liinile toova Transpordiameti parvlaeva projektijuhi Valentin Bratkovi silm särab, sest ta tunneb, et teeb Eesti riigile ja rahvale olulist tööd.
Foto: erakogu
Valentin Bratkov INTERVJUU
Transpordiameti parvlaeva projektijuht
sektorit koostööd tegemas, sest ühine pingutus ühise eesmärgi nimel toob minu hinnangul alati kõige parema tulemuse. Kõige rohkem on mul kahju sellest, kui üldiselt pädevad ini- mesed riigisektorist lahkuvad. Peamiseks põhjuseks on muidugi erasektoris pakutav kõrgem palk. Mulle meeldib samas, et riik tahab erasektoriga konkureerida, mitte parem olla, vaid samaväärne, ja teeb selleks jõupingutusi. Kuid ühtset meeskonda on väga keeruline üles ehitada, kui meeskondade ja inimeste positsioonid pidevalt muutuvad. Praegu räägime kitsalt viiendast parvlaevast, aga millisena näed tulevikus saarte vahelist ühendust? Olulised märksõnad on mobility ehk mobiilsus, paindlikkus, keskkonnasõbralikkus ja ristkasutatavus – laevaliinid on lihtsalt teepikendused, millel liikumine peab olema tihe ja efektiivne. Kui nt kahel sõiduautol on vaja jõuda üle vee, siis peab see olema võimalik ka mõne väik- sema ristkasutuses oleva laevaga. Selleks ei pea alati kasutama suuri parvlaevu. Lähikümnendite jooksul näeme veeteedel sõitmas kind- lasti ka rohkem autonoomseid laevu, kus kapten võib olla vaid tõrgete kontrollija ja sõidukiiruse profiili määraja. Samuti võib kapten olla hoopis maismaal asuvas kesku- ses ja juhtida kaht või nelja laeva kordamööda või korraga. Kolmandana tooksin välja roheenergia kasutamise, säili- tamise ja energiaks vabastamise laevas. Uue põlvkonna kütused on puhtamad, uued energiaallikad ei tekita vibratsiooni ega müra, sh veealust müra, mis segab vee- elukaid. Need tehnoloogiad võivad olla küll praeguste tavatehnoloogiatega võrreldes kallimad, kuid laeva kasu- tusele võttes saavad ülalpidamise kulud olema sellevõrra odavamad. Samuti kui neid tehnoloogiaid laiemalt kasu- tusele võetakse, siis ka nende kättesaadavus ja kvaliteet kindlasti paraneb ning nende hind odavneb.
31
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook