VESI
Meie prioriteedid merenduses
Meremajanduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning innovatsiooni toetav esti laevandusettevõtetele ja meremeestele tuleb E tagada võrdsed konkurentsitingimused muu maail- maga. Selleks, et ettevõtetele säiliks kindlus investee- ringute tegemiseks, peab riiklik toetussüsteem, sh seadus- andlus, olema pikaajaline, pidevalt seiratav ja olukorra vaja- dusi arvestades hõlpsalt korrigeeritav. Ettevõtete jaoks on suurim arengut pidurdav takistus uute laevade ostu finant- seerimine, kuna oma vahendid investeeringuteks on piiratud ning laenude saamine keeruline. Seetõttu on vaja analüüsida riigi võimalusi laevandussektori investeeringute soodusta- miseks ja vajadusel ka uusi meetmeid rakendada, et toetada ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimet samaväärselt meie naaberriikidega. Sadamate konkurentsivõime sõltub paljustki juurdepääsust sadamale ning riigipiirini viivast transpordikoridorist tervi- kuna. Maismaa transporditaristu planeerimisel tuleb muu hulgas arvestada ka sadamate kaudu käideldava kauba mahuga ning investeeringuotsused peavad tagama sujuva kaubavoo liikumise sadamast kuni piirini. Ühtne andmete liikumine eri transpordiliikide vahel, konkurentsivõimeline veeteetasu ja keskkonnahoidlikud uuenduslikud lähenemi- sed toetavad veelgi enam sadamate konkurentsivõimet ja arengut.
neb laevaliikluskorralduse osatähtsus ohutuse tagamisel. Väga oluline on navigatsiooniteabe, nagu näiteks navigat- sioonihoiatused, olemasolu ja kättesaadavus ning uuendus- likud lähenemised teabe edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks. Nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt on esmatähtis otsingu- ja päästetööde ning merereostustõrje teenuse kättesaada- vus Eesti vastutusalas. Nii riiklikult kui ka piirkondlikult olulised veeteed ja sadama- veed tuleb ajakohastada ja hooldada. Sadamate ehitus peab tagama turvalise sildumise ja viibimise sadamas ka eks- treemsete ilmaolude korral. Peame tähtsaks jätkusuutlike alternatiivkütuste kasutusele- võtu arendamist laevandussektoris nii suuremahulises meretranspordis kui ka sisevete laevanduses, mille heitmete mõju inimesele on vahetum. Jätkusuutlike alternatiivkütuste kasutuselevõttu tuleb laevandussektoris kindlasti arendada. Merenduses tuleb kasutusele võtta kütuseliigid, mille heit- med on inimesele vähemkahjulikud. Kütuste süsiniku- sisalduse vähendamisel võib eeskujuks võtta maantee- liikluses tehtu, sealhulgas biokütuste süsiniku mõjuala piira- mine. Samas ei tohi CO heitme vähenedes suureneda muu ₂ keskkonnale või inimese tervisele kahjulik heide. Tuleb toetada teadusuuringute rahastamise suurendamist, eesmärgiga selgitada välja efektiivsemaid ja keskkonna- säästlikke tehnoloogilisi lahendusi alternatiivkütuste kasu- tamiseks laevanduses, nii uute kui ka olemasolevate laeva- mudelite puhul. Kai ääres seisvate laevade õhusaastet aita- vad vähendada toimivad digitaaltehnoloogilised lahendused, millega on võimalik vähendada laevade asjatuid seismisi sadamas ja reidil, muutes töö operatiivseks.
Meremajandus on keskkonnasäästlik, jätkusuutlik, turvaline ja ohutu
Ohutu veeliikluse tagamine tugineb paljude näitajate koos- toimele, nagu näiteks hüdrograafiliste mõõdistustööde usal- dusväärsed andmed, taristu, liikluskorraldus, ohutud laevad jne. Kõigi eelnimetatute edukas koostoime tagab ohutu vee- liikluse. Läänemere intensiivse veeliikluse tingimustes suure-
34
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook