ÕHK
Oma „akud“ laeb Katrin suviti Eestis olles täis.
„Kollektiivis jälgitakse meie vaimset tervist, alates küsimustikest, kus peame oma seisundit ise hindama. Praegu seda enam, sest brittide elu mõjutab paratamatult ühiskonnas toimuv, Brexiti mõju- dest kuni Ukraina sõjani. Kõige kriitilisem on ühiskonnas ikkagi üldine majandusolukord, sest see mõjutab ju igaüht otseselt,“ tõdeb eestlanna. Oma toimetuleku pärast ta eriti ei muretse ja eestlased ongi sageli nutikad elus hakkamasaajad. „Ma olen ikkagi kokkuvõttes kahe teis- melise emana üksi siin saareriigis. Eks see paneb perspektiivi paika. Aga ma praegu ei tunneta, et kuidagi tohutu kannatus oleks.“ Taevas ei ole piiriks, kosmos… võibolla! „Mulle meeldib see töö, mida teen, ma ei ole sellest väsinud,“ tun- nistab Katrin Klimson. „Mul pole midagi Eestis elamise vastu, aga lähiaastatel ma tagasi ei plaani tulla. Kuni see töö sobib, olen siin. Olen samas paindlik ja uutele väljakutsetele avatud.“ „See on veel üks hea asi siinses süsteemis, et leidub häid võimalusi end professionaalselt arendada. Näiteks räägid ülemusega, et tahaksid õppida midagi lennukitööstusest, uut programmeerimis- keelt või kuidas inimesi juhtida – reeglina leitakse koolitusvõimalus ja edasine sõltub juba iseendast. Kui keegi oleks mulle kuus aastat tagasi öelnud, et suudan praegu iseseisvalt SQL päringukeelt kasutada või esindada Inglise lennuametit ICAO audiitorite ees, ega ei oleks uskunud. Mitte niivõrd, et Eestis olemine piiraks, vaid teinekord on vaja füüsiliselt sellest mugavast, tuttavast ja stabiilsest keskkonnast välja saada, et areneda ja näha maailma laiemalt. Soovitaksin kõigile ja eriti noortele, kel vähegi võimalik, elage mõnda aega Eestist väljas.“ Eestlannat paelub Inglise lennuameti äsja moodustatud kosmose osakond. Hiljuti väljastati ka esimene ametlik Cornwalli kosmo- droomi sertifikaat. Kosmose teemad on ka valitsuse prioriteet ja lennuametil on selles oluline roll. Neid arenguid on huvitav jälgida ja hea meelega üritaks kaasa lüüa, kui võimalus avaneb. Lennuametil on oma koolitusüksus ja kursusi pakutakse üle maa- ilma, need on prestiižsed, kuna koolitajad on omal alal rahvus- vaheliselt tunnustatud eksperdid. Töötajatele annab see võimaluse pidevalt edasi areneda ja kandideerida ameti sees. Side Eesti kolleegidega pole aga Katrinil katkenud, samuti on otse- seid koostööpunkte ja -projekte. „Muidugi hoian pöialt, et Eesti len- nundusel läheks hästi ja suudetaks maailmas silma paista. Eestis on nii palju tublisid lennundusspetsialiste ja lennundussektori väiksu- sest ei peaks heituma. Oma niši leidmine ja arendamine on rikastav kogemus ja mitte alati ainult rahaga mõõdetav“.
Eestis on nii palju tublisid lennundus- spetsialiste ja lennundus- sektori väiksusest ei peaks heituma. Oma niši leidmine ja arendamine on rikastav kogemus
ja mitte alati ainult rahaga mõõdetav.
Katrin tõdeb, et erinevus Eesti ja Inglise lennuametite töös on tuntav: „Eelkõige muidugi lennundus ise on mastaapsem, ajalooliste traditsioonidega, väljakujunenud õigusloomega, jms. Ametis ei sõltu miski ühest inimesest. Alati on tiim, kellega saab küsimused vajadusel läbi arutada, ja kes on ekspertidena samaväärsed. Eestis tundsin sellest puudust, ametnikud on n-ö Hunt Kriimsilmad oma üheksa ametiga.” Eesti Lennuametis töötades tegeles ta samuti lennuohutusega ja kinnitab, et väärtustab väga saadud kogemust, kus kogu lennun- duse ahel algusest lõpuni oli justkui peo peal: „Käigud lennuette- võtetesse, otsene suhtlus eri tasanditel, sh ministeeriumis ja euroametites aitas luua tugevat võrgustikku ja asjadest ka otse rääkida. Inglismaal oled küll meeskonnas, aga näiteks ministeeriumi pole mul nende kuue aasta jooksul asja olnud.“ Eesti lennunduse väiksus, olukord kus kõik tunnevad kõiki, tekitab paraku konnatiigi efekti: kui keegi saab mingi käkiga hakkama, kirjutatakse ta Katrini sõnul musta raamatusse ja tegu jääb alatiseks tegijat saatma. „Loodan, et see mentaliteet on Eestis kadumas. Inglismaal on ohutusalane raporteerimiskultuur kõrgel tasemel. Siin räägitakse, selgitatakse välja, analüüsitakse juurpõhjusi ja proovitakse pare- mini. Ohutusega seotud juhtumitest teavitatakse lennuametit, ja laekub üle 30 000 raporti aastas. Loomulikult peavad inglased olu- liseks oma näo säilitamist ja on saavutuste üle uhked, aga oma viga- de analüüsimisel on maine loomisel väga oluline koht.“ Läbi põleda võib aga nii väikeses kui ka suures kollektiivis ja just seepärast pannakse Ühendkuningriigis palju rõhku paindlikele töötingimustele ja vaimsele tervisele. „Meil on võimalus teha kaug- tööd, seda isegi soositakse, inimesed on kolinud linnast kaugemale, et kulusid vähendada ja saavad oma tööd teha. Hübriidtöö võimalus on aidanud meelitada asutusse häid spetsialiste, tänapäeval on see tugev argument.“ Töötajate vaimset tervist väärtustatakse: organisatsioonis on mental health first aiders (vaimse tervise esmaabi), mille kasutamist soositakse.
Katrin laulab Londoni Eesti segakooris. 2019. aastal õnnestus väliseestlaste kooril osaleda isegi üldlaulupeol.
144
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook