ÕHK
muutuvatele olukordadele kohanduvaks organisatsiooniks on ol- nud kõige keerukam. Inimeste harjumuste ja hirmude leevendamine muutustes on alati keerukas mis iganes organisatsioonis ja see võtab aega – ning rohkem kui me keegi alguses arvame.
tilist mõju. Oleme oma ülelennuliikluse numbritega tagasi aastas 2007. Meie õhuruumi läbib ca 40% vähem õhusõidukeid kui oli enne pandeemia algust aastal 2019. Meie liikluse mitte taastumise põhjuseks on Vene–Ukraina sõja tule- musena seatud sanktsioonid. Varem lendasid õhusõidukid üle Eesti peamiselt kolmes suunas: Soomest Aasiasse, Aasiast Euroopasse, Peterburist Euroopasse ning Lähis-Idast (Araabiast) Ameerikasse. Esimesed kaks suunda on põhimõtteliselt kadunud, nendel suunda- del liigub ainult kaup, mida veavad Hiina operaatorid. Kasvanud on liiklus Kaliningradi ning Venemaa ja Valgevene linnade vahel, kus kitsas, kohati ainult ca kuue meremiili laiuses neutraalvete kohal paiknevas koridoris on liiklus neli korda tihedam kui sõjaeelsel ajal. Kui varem lendas selles koridoris ca 20 õhusõidukit ööpäevas, siis juulis 2022 oli see number juba üle 100 õhusõiduki. Lisaks tuleb nentida asjaolu, et neid lende peame me samuti teenindama, aga valdav osa operaatoritest pole peale sõja algust teenuste eest tasu- nud sentigi. Teenindatud, kuid saamata jääva tulu hulk võib ületada aasta lõpuks ühe miljoni euro piiri, mis tuleb meil suure tõenäolisu- sega maha kanda. Kui sanktsioonid kestavad pikalt, siis on see pika- ajalisem probleem, millele head lahendust pole.
Kuidas on lennundus kogu maailmas taastunud koroonapandeemiast?
Valdav osa lennundusest on koroonapandeemiast taastunud, kuid on veel piirkondi, kus see täielikult toimunud pole. Üheks suurimaks on Hiina, kuna Hiina null nakatumispoliitika ei lase avada piire reisimiseks. Hiina siseliiklus on ammu taastunud, kuid riigi mitte avamine turismiks pidurdab märgatavalt lennunduse arengut. Kuidas läheb Eesti lennundusel võrreldes ülejäänud maailmaga? Eestisse saabuvate ja siit väljuvate lendude taastumine on olnud ootusi ületav ja sellega oleme peaaegu 2019. aasta mahus tagasi. Lennuliiklusteeninduse suurimaks teenuseks ( ca 80%), kust tulevad meie peamised tulud, on alati olnud ülelennuliikluse teenindamine. See pole aga taastunud ja seda mitte koroonapiirangutest tule- nevalt, vaid liikluse langus on tulnud Vene–Ukraina sõja tulemu- sena. Nimelt sanktsioonid Vene operaatoritele Euroopa Liidu õhu- ruumis ja vastupidi avaldavad meie ülelennuliikluse mahule dras-
Suurbritannias Devoni maakonnas kiirabikopteri piloodina töötades tegi ta seal oldud 2,5 aasta jooksul üle 500 kiirabilennu, mille käigus aitas haiglasse transportida üle 400 patsiendi.
150
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook