VESI
LIDARi planeeritud mõõdistusala.
Pea igal aastal sõidab mõni jaht või kaater sellises piirkonnas kividesse, arvates, et tegelikkus ongi selline nagu merekaardilt näha.
Samas on sellel meetodil ka hulk puudusi, millest kõige olulisemad on vee läbipaistvuse ja põhjataimestiku väga suur mõju. Enamus batümeetrilisi LIDAReid on võimelised põhja nägema sügavusel kuni 1,5–2 Secchi ketast (valge, ligi 30 cm läbimõõduga ketas, mille nähtavusega vees hinnatakse selle läbipaistvust). Meil on kahjuks suurem osa madalmerd just selline, kus vesi eriti läbi ei paista ja tai- mestik vohab. 2 Sel kevadel tegime Väinameres umbes 20 km suurusel alal LIDARi testmõõdistuse. Selle viis läbi Norra firma Terratec ühe parima prae- gu saada oleva LIDARiga – Optechi CZMIL Supernovaga.
Peipsi järvest leitud vrakk, ilmselt on tegemist kalalaevaga.
Varakevad on ainuke sobiv aeg, kuna siis on taimi veel vähe ning ta- valiselt on ka ilm suhteliselt rahulik.
Ilm ei soosi mõõdistustöid Kahjuks oli see kevad üsna erandlik, kuna suurema osa ajast puhus korralik tuul, mis keerutas madalmere põhjasetted veekihti ning muutis vee pea läbipaistmatuks. Test toimus 6. mail, ilm oli siis vaikne ja enne seda oli üks päev sa- muti vaikne. Tuli välja, et sellest jäi väheks – Secchi ketast oli mõõ- distuspiirkonnas näha kuni 0,7 m sügavuseni ja tulemuseks oli, et andmeid saime kuni 1,5 m sügavuselt. Kõik, mis sügavamal, jäi nähtamatuks. Samas andmetihedus oli suurepärane ja see vähene andmestik, mida õnnestus võrrelda samas piirkonnas mõõdistatud lehviksonari andmetega, klappis täpsusega 10–15 cm, mida võib lugeda väga heaks. Järelduseks võib öelda, et perspektiivi LIDARi kasutamiseks meie vetes täiesti on, kuid teha saab seda ikkagi ainult varakevadel ja siis, kui on mitu päeva tuulevaikne olnud. Kuna ilma saab enam-vähem täpselt ette ennustada vast max 2–3 päeva, siis see tähendab, et LIDARit omav firma peab olema pea pidevas valmisolekus sobival hetkel kohale lennata ja töö ära teha. Seda on rahvusvahelistelt firmadelt keeruline eeldada, sest neil on tavaliselt ka muid projekte käsil ning vajalikul hetkel ei pruugi neil olla võimalik tulla.
Kihnust lääne pool leitud suur raudlaev mõõtmetega 74 x 16 x 1,8 m.
Parim lahendus oleks omada ise korralikku batümeetrilist LIDARit ja kasutada seda Maa-ameti lennukilt paralleelselt seal peal oleva maapealse LIDARiga. Maa-amet on sellise lahendusega nõus, seda enam, et ka neil on vaja infot rannajoone lähedaste sügavuste kohta. Teine võimalus on hankida droonilt kasutatav LIDAR, see eeldaks aga tavalistest märksa võimekamat drooni.
36
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook