Kreet Stubender-Lõugas , Teejuhi toimetaja
Värske teehoiukava finantsplaan on kurjakuulutav. Kui vähene rahastus jätkub pikemalt kui paar aastat, kaasneb sellega kogu teedevõrgu kulumine ja seisukorra halvenemine, mis tingib omakorda lokaalsed piirangud, tagasimineku liiklusohutuses ja ka teehoolduse kvaliteedi languse, tõdeb Transpordiameti teehoiukava juht.
INTERVJUU TARMO MÕTTUS Transpordiameti teehoiu- kava juht
Uue teehoiukava finantsplaani põhjal on riigieelarvelisi vahendeid planeeritud 2023. aastaks 151,9 miljonit, 2024. aastaks 107,8 miljonit, 2025. aastaks 82,2 miljonit ja 2026. aastaks 144,5 miljonit eurot. Kuidas selliste arvudeni jõuti? ga aasta augustis või septembris vaadatakse Rahandusminis- I teeriumis üle eelmisel aastal koostatud riigieelarvestrateegia. Lisaks võetakse arvesse riigiasutustelt laekunud lisarahastus- soove. Nende lähteandmete põhjal ja Vabariigi Valitsuse prioriteeti- dest johtuvalt pannakse kokku järgneva aasta eelarve ja nelja aasta pikkune eelarvestrateegia. Kuni 2021. aastani oli teehoiu riigieelarveline rahastamine suhte- liselt stabiilne, ulatudes viimastel aastatel 175 miljoni euroni. 2021. aasta sügisel otsustas Vabariigi Valitsus teehoiu rahastust järgnevatel aastatel vähendada, et katta prioriteetsemaid kulutusi. 2022. aasta eelarve koostamise ajal ei tehtud eraldatavates raha- summades olulisi muudatusi. Positiivse märgina suurendati 2026. aasta vahendeid võrreldes 2025. aastaga tuntavalt. Lisaks loodame, et järgmisel aastal ametisse asuv valitsus mõistab olu- korra tõsidust ja leiab võimalused ka 2024 ja 2025. aasta summade kasvatamiseks. Miks jaotub kärbitud rahastus meetmete vahel just selliselt, nagu on kirjas finantsplaanis? Raha on eri meetmete vahel ära jaganud Transpordiameti eksperdid ja see on juhtkonnas kinnitatud. Tähtsuse poolest esimesena kavan- datakse välisrahastusega objektid (sh riiklik omafinantseering), teisena teehoiukulud, kolmandana teedevõrgu säilitamise investee- ringud ja kõige lõpuks teedevõrgu arendamise investeeringud. Väike rahastus aastatel 2024 ja 2025 tähendab, et teedevõrgu aren- damisel teeme vaid välisvahenditega seotud töid, vähemal määral ka ettevalmistustöid. Teedevõrgu säilitamiseks toimub seisukorra hindamise põhjal vaid hädavajalik remont, arvestades väga piiratud rahalisi vahendeid. Kui palju on Transpordiametil strateegilist vabadust seda eelarvet juhtida? Peame jälgima Transpordiametile investeeringuteks eraldatud riigi- eelarve piire ja meie üldine eesmärk on jääda määratud raha- summade juurde. Kui jätta kõrvale välisvahendid ja nendega seotud rahastus, saame olla siiski üsna paindlikud ja põhjendatud vajaduse korral eelarvemuudatustega operatiivselt sekkuda. Näiteks 2022. aastal tuli erakorralise hinnatõusu tõttu eri meetmete osakaa- le kiiresti korrigeerida.
Foto: Harry Auväärt, Nordecon
JUHTLÕIK Finantsplaanis on aastatel 2023–2026 riigi- teede hoiukulude kavandamisel arvestatud riigieelarveliste vahenditega 486,3 miljoni euro ulatuses, Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014–2020 tulemusreservi vahenditega 2,5 miljoni euro väärtuses ja perioodi 2021–2027 vahenditega 118,2 miljoni euro suuruses summas. Sellele lisanduvad Euroopa ühenda- mise rahastu toel ehitatavate Rail Balticu ja riigiteede eritasandiliste ristmike jaoks mõeldud 30,1 miljonit eurot ning teised Euroopa Liidu otsetoetused summas 6 miljonit eurot. Kokku on teehoiukava rahaline maht 643,2 miljonit eurot. „Riigiteede teehoiukava 2023–2026“ koostamise aluseks on riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegia, 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning Euroopa Liidu eelarve- perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppega kavandatud riigiteede arendamise vahendite maht.
51
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook