Teedeehitusse on vaja kiiresti raha leida Ühe olulisema ja läbiva teemana arutleti konverentsil selle üle, kas leida teedevõrgu arendamiseks vajalikke investeeringud laenu või mõne sihtotstarbelise maksu abil. Eestis on olemasolevate teede ja tänavate säilitamise remondivõlg kasvanud juba üle nelja miljardi euro ning see suureneb. Tänavu kevadel vähendas riik taristu- ehitusele eraldatavaid vahendeid järsult ja Transpordiamet teatas rohkem kui 50 tee-ehitusprojekti edasilükkamisest. Taristuehituse liidu juhatuse esimees ja ASi TREV-2 Grupp juhatuse liige Sven Pertens nentis, et hetkel liigutakse teedevõrgu arenda- mise investeeringutega vales suunas. „Oluline on ju see, et igal pool oleks elu, et liiklus oleks turvaline. Just selleks ongi kvaliteetset teedevõrku vaja,“ ütles Pertens. „Kaasaegne teedevõrk peab olema riigi prioriteet ja selle arendamiseks peaks olema pikk plaan.“ Rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu nentis, et riik on keerulises olukorras, kuid ta näeb eri valdkondade muresid. „Kõi- geks pole võimalik raha leida, vähemalt mitte sellise maksukoor- muse juures, nagu Eestis on,“ rääkis Kirsipuu. „Kindlasti ei arva ma, et teehoidu poleks vaja enam raha panna, aga midagi pole teha, teedeehitus konkureerib õpetajate palgaga. Kõigeks ei jätku.“ Pertens ei nõustunud Kirsipuu väitega, et teedevõrgu arendamise investeeringute leidmine peab tulema millegi muu arvelt, ja leidis, et eri valdkondade vastandamine pole õige. „Meil on väike laenu- koormus, võiksime võtta laenu,“ ütles Pertens, lisades, et vastasel korral peavad taristuehitusettevõtted hakkama oma tegevust kokku tõmbama. Sel juhul tekib küsimus, mida teha hangitud tehni- ka ja väljaõpetatud inimestega ning kust neid paremate aegade saabudes jälle kiiresti tagasi saada. „Tuleks leida lahendus, kus hundid on söönud ja lambad terved,“ nentis Pertens. Eesti teedevõrk vajab julgemaid mõtteid Transpordiameti arendusteenistuse direktor Ele Reiljan ütles, et taristuehituse pikka vaadet aitaks luua mõni sihtotstarbeline maks, tuues näiteks, et paljud Euroopa riigid rakendavad automaksu. „Saame Euroopast vahendeid, mille eest teid ehitada, kuid meil on vaja ka riigieelarvest omafinantseeringuks tuge. Kui vaatame järgmise aasta eelarvet, siis eriti me ehitada ei saa,“ nentis Reiljan. Kirsipuu sõnul on viimase viie aastaga tehtud riigis juba palju otsuseid laenu abil. „Lähiaastatel on riigi laenukoormus juba proble- maatilise lähedal ja selle suurendamine tuleb kellegi arvelt. Raha ei tule seina seest,“ kommenteeris Kirsipuu. Teemaks ei pruugi tema arvates Eestis toimida, sest meil saab lihtsalt ja kiiresti kasutada alternatiivseid sõiduteid. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut märkis, et oluline pole maha pandud asfaldi kilomeetrite hulk, vaid see, et need kilo- meetrid aitaksid meil ohutumalt kohale jõuda ja tagaksid meeldiva sõidu. „See, et sellist konverentsi peetakse olukorras, kus teehoidu tehtavaid investeeringuid ei ole piisavalt, on suurepärane! See näi- tab sektori tugevust,“ rõhutas Sikkut. „Äkki suudavad ühel hetkel ka poliitikud üllatada ja need vajalikud sajad miljonid eurod leida.“
Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, on väga selge, et põhivõrgud on igas mõttes strateegilise tähtsusega nii tsiviil- eluks kui ka julgeoleku jaoks.
teedevõrgu arendamisel. „Mõelge Tiigrihüppe peale 1990ndatel. Kui selle idee väljahüüdmist oleks saatnud ei-saa-mentaliteet, siis me praegu oma ükssarvikutega ei uhkustaks. Kui hakkame praegu ellu viima utoopilisi ideid, siis 20 aasta pärast imestatakse, kuidas see neil jälle täppi läks,“ ütles Kaljujärv. Pööraste ideede vajadust puudutas oma ettekandes ka Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk, kes rääkis digiinno- vatsioonist. Nii nagu muudes eluvaldkondades, on ka taristuehitu- ses tehnoloogilisel uuendusel suur roll. Kolk nentis, et praegu pole Eesti teedel seda veel eriti näha, kuid tooteuuendus on äärmiselt vajalik. „Te peate tegema midagi hoopis teistmoodi – ehitama teid, mida kunagi ei ole ehitatud, mis loovad hoopis teistmoodi väärtust, suuremat väärtust,“ rääkis Kolk. Kolgi sõnul tuleks ehitada tarku ja elektrilisi teid. „Tuleks teha TuleTee,“ pakkus Kolk välja idee kõrgtehnoloogilise nutika tee ehitamiseks. „Selline tee ei reosta, ei vaja hooldust, toodab energiat, ei tapa inimesi, ei riku kaupa, ei riku looduskeskkonda, on tervislik inimestele, annab energiat, on mugav, suurendab konkurentsi- võimet.“ Kolgi hinnangul võiks panustada just selliste nutiteede loomisesse, mis oleks täis elektroonikat, mille peal saaks kasutada isesõitvaid autosid ja mis laeksid sõidukeid. „Norras on näited sellis- test teedest juba olemas,“ ütles Kolk. „Tehnoloogia on ka valmis, tuleks vaid tootma hakata ja just Eestis võiks selle ära teha.“ Euroopa Liit pakub lisarahastusvõimalusi Konverentsi rahvusvahelise osa juhatas sisse Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi asepeadirektor Herald Ruijters, kes on hästi kursis Eesti oludega. Tema peamine sõnum on lihtne – Eesti peab olema muu Euroopaga maksimaalselt ühenda- tud. „Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, on väga selge, et põhivõrgud on igas mõttes strateegilise tähtsusega nii tsiviileluks kui ka julgeoleku jaoks,“ ütles Ruijters.
Rasmus Kaljujärve sõnul on Eestis ambitsioonist ja pöörastest ideedest viimasel ajal puudus, kuid just neid tuleks rakendada ka
63
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook