Teejuht talv 2022

MAA

Foto: Merko

Tallinna ringtee väljaehitamine on toonud selle äärde rohkelt investeeringuid ja töökohti.

Joonis 3. Nõudluskõvera nihkumine. D on nõudlus- kõver, S on pakkumiskõver, P on hind ja Q on kogus. Üleminek D1-lt D2-le tähendab nõudluse kasvu, mis mõjutab teisi muutujaid Allikas: . Vikipeedia

Opmaalne teeremont

Suurepärane

Hea

40% kahjustusi

Keskpärane

75% elueast

nimetaks ma kindlasti lobi-, vaid pigem teavitustööks, mille eesmärk on päästa elusid ja parendada keskkonda maksumaksjale võimali- kult soodsa hinnaga. Pikemaajalise alarahastuse korral hakkavad teed järjest kiiremini lagunema, liiklus- ja keskkonnakulud kasvavad jms. Kunagi hiljem olukorda järsult parandama tormates nihkub nõudluskõver järsult. Siis kasvavad hinnad hüppeliselt (sh kvaliteet pigem halveneb) ja see ei ole maksumaksja vaates jälle mõistlik. Teed on ühiskonna mootor, aga nende tasuvust arvutatakse ena- masti lihtsustatud kujul, piirdudes peamiselt tee kasutaja võideta- vate säästudega. Tegelikult tuleks arvestada ka laiemat sotsiaal- majanduslikku positiivset mõju, mida põhimaanteede väljaehita- mine teeäärsetele piirkondadele avaldab: uued investeeringud (sh väljaspool Harjumaad, aidates kaasa Eesti ühtlasemale arengule), tootlikkuse kasv, tööjõuturu kasv . Ohutud ja korras teed (joonis 5)³ võimaldavad inimestel jõuda kiiremini tööle ja koju, töötada maapiirkondade inimestel linnades ja vastupidi. Teede arenduse edasilükkamine kiirendaks linnastumist veelgi. Näiteks Läti Maan- teeameti ökonomistid hindasid hiljuti, et teedesse investeerimine toob majandusse 2,7 korda suurema summa mitmesuguste toode- te, teenuste ja säästetud töökohtade kaudu.⁴ ³ Ühendkuningriigi transpordiministeeriumi veondusanalüüsi juhend „TAG unit A2.1. Wider economic impacts appraisal“, mai 2018. ⁴ Jānis Lange 2021. https://lvceli.lv/aktuali/janis-lange-celi-pamats-valsts-attistibai/.

Kehv

40% kahjustusi

Kahjustatud

12% elueast

Rikutud

Teekatendi vanus

Joonis 4. Põhimõtteline diagramm näitab seda, et korrapärase rahastamise ja remondiga on kogukulud märksa väiksemad kui ilma regulaarse hoolduseta Teede remondi või rekonstrueerimise edasilükkami- ne teeb keskkonnale halba ning nõuab tulevikus kallimaid ja mahukamaid töid. See omakorda eeldab olemasolevate karjääride laiendamist, uute avamist või materjali importimist. Sellega kaasnev lisa- CO 2 koormab keskkonda. Teede remondist ja rekonst- rueerimisest loobumine on vastuolus kliimamuutus- te leevendamise ja nendega kohanemise põhimõte- tega. Allikas: European Union Road Federation. Road Asset Management: An ERF Position Paper for Maintaining and Improving a Sustainable and Efficient Road Network.

TEEJUHT / NR 4