VESI
Urmas Õunap: Eesti võib oma tuletornide üle uhke olla PERSOON
Riina Kallas
Alustame sellest, et olgem ausad, kõige atraktiivsemad navigatsioonimärgid on tuletornid. Eestis saab neist 11 (Sõrve, Kõpu, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Pakri, Ruhnu, Kihnu, Osmus- saare, Vilsandi ja Naissaare) suvel külastada ja eelmisel aastal üle saja tuhande korra seda võimalust ka kasutati. Kas need tuletornid ka töötavad ja kuidas Transpordiamet neid majandab? eed on kõik töötavad tuletornid. Huvi tuletorne külastaja- N tele avada tekkis 1990ndatel aastatel. Veeteede Amet avas esimesena Kõpu tuletorni aastal 2002, seejärel Tahkuna ja Ristna tuletorni. Amet korraldas ise tuletornide tegevust, majaka- vaht müüs pileteid ja majandas kohapeal. Tehnoloogia areng tõi kaasa kohapealsete tuletornivahtide töö kaotamise, osa jäi siiski tuletornidega seotuks piletimüüja-giidina. Otsustasime anda tule- torne rendile ja koostasime rendilepingud, mida hakati sõlmima omavalitsuste või mittetulundusühingutega tuletornide külastaja- tele tutvustamise eesmärgil. Pärast mõningaid vaheaastaid avati 2013. aastal Kihnu tuletorn.
Navigatsioonimärgistuse alal 44 aastat töötanud Urmas Õunap tunneb end nagu Hunt Kriimsilm, sest aastate jooksul on ta teinud praktiliselt kõike: juhtinud vald- konda, paigaldanud märke, laevateedele lugenud neilt saadud infot ja aidanud neid lumest välja sikutada. Praegu töö- tab ta Transpordiametis navigatsiooni- märgistuse üksuse merealade spetsialis- tina.
8
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook