MAA
Läbimõeldud korraldustöö Eva korraldatud koolitustel ei kosta ettekandjate kohta nurinat. Kuigi kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et esinejate leidmine käib Eval mängleva kergusega, siis päris nii see ei ole. Eva suhtleb alati võima- liku ettekande tegijaga otse, et küsida, kas ta ise on esinemisest huvitatud. Ilmselt toobki just see kaasa ka lektorite kõrge taseme – nad tahavad oma tööst rääkida. Korraldajana peab Eva oluliseks ka head suhtlust ja ühist arusaama teenusepakkujaga. Tema arvates on oluline põhjalik eeltöö: „Tavali- selt ma ei usalda pilte kodulehel, vaid lähen ise kohale ja vaatan ruu- mid üle. Elu on õpetanud, et teedeinimesed muutuvad eriti rahulole- matuks, kui neil on kitsas ja õhku on vähe.“ 2020. aasta märtsis alanud koroonapandeemia mõjutas tugevasti ka Eva töiseid tegemisi, sest koolitused olid planeeritud ja nüüd tuli need kiiremas korras veebi üle viia. Siiski näeb täiendusõppe pro- jektijuht koroonas isegi kasutegurit, sest kaugemalt tulijatele olid veebikoolitused suur ajaline kokkuhoid. Sealjuures kvaliteedis min- geid järeleandmisi ei tehtud. Praeguseks on teedeala koolitused auditooriumides tagasi, sest ini- mesed tundsid puudust silmast silma suhtlusest. „Koolitustel käi- mine on sotsiaalne tegevus, kus kohvipausid ja lõunasöök on sama olulised kui koolitus ise. Keegi ei räägi seal oma kodustest toimingu- test, vaid ikka oma igapäevatööst.“ Põhjalikule ettevalmistustööle vaatamata tunnistab naine, et on ärev iga koolitusprojekti alguses, aga kui tehnika hakkab tööle ja esimese ettekande tegija on kohale jõudnud, siis on ka rahu majas. „Ma tean, et kõigil koolitusele tulijatel on oma ootus, mida ei tohi petta. Jama saab korraldada vaid üks kord. Inimestel on hea omadus pidada meeles ka seda, kui oled neile midagi lubanud. Katsun alati kõigi vastu kodune olla, luua sellise meeleolu, et nad saavad tunda end oodatult. Olen ikka püüdnud kõigi jaoks olemas olla.“ Viimased kolm aastat on Eva teinud koolitusi koos Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Treiga. „Meil on hea tööjaotus – tema teab paremini teedeehitussektori, mina Transpordiameti ja korrashoiu- valdkonna inimesi. Koos hoiame kvaliteeti,“ märgib projektijuht. Lisaks on ta teinud aastatepikkust head koostööd nii Transpordi- ameti (Maanteeameti) koolitusjuhtidega kui ka Tallinna Tehnika- ülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli kolleegidega. Viimastega ollak- se vahel ka konkurendid. Lemmikkoolitus juba 20 aastat Aastate jooksul on Evale kõige südamelähedasem olnud teehoiu- tööde ehitusjärelevalve koolitus. Selle ajalugu ulatub kutsetasemete eelsesse aega, mil rakendati Maanteeameti pädevustunnistusi. 1999. aastal jõustunud teeseaduse kohaselt pidi riigiteede või -sil- dade ehituse tegevusluba taotlevas ettevõttes olema teehoiu ja kvaliteedi eest vastutav töötaja, kel tuli lisaks eelnevale töökogemu- sele ja erialasele haridusele läbida ministri tunnustatud asutuses teehoiutööde ehitusjärelevalve koolitus ning sooritada kirjalik lõpu- eksam. Maanteeameti pädevustunnistust tuli vastutaval töötajal iga kolme aasta tagant uuendada.
„Ma tean, et kõigil koolitusele tulijatel on oma ootus, mida ei tohi petta. Jama saab korraldada vaid üks kord. Inimestel on hea omadus pidada meeles ka seda, kui oled neile midagi lubanud. Katsun alati kõigi vastu kodune olla, luua sellise meeleolu, et nad saavad tunda end oodatult.
AS Teede Tehnokeskus sai Teede- ja Sideministeeriumilt loa anda teehoiutööde ehitusjärelevalve koolitusi. Neile tegi järelevalvet oma- korda ministeeriumi teedetalituse osakond. „Mäletan väga hästi üht hotellis Dzingel toimunud koolitust, mida tuli inspekteerima osa- konna ametnik Taivo-Ahti Adamson, kes oli kohal kõik kolm päeva, istus tagareas ja tegi märkmeid. Olen küll julge naine, aga tookord mul tõesti jalad värisesid. Ilmselt võib nii mõnigi insener siiani seda koolitust mäletada,“ ütleb Teede Tehnokeskuse täiendusõppe pro- jektijuht muiates. 2000. aastal teehoiutööde ehitusjärelevalve koolituse käimalükka- misele järgnenud aastaid peab naine tehnokeskuse koolituste kuldajaks. See kestis kuni 2015. aasta suveni, mil üldehitusseadus- tiku jõustumisega kadus teehoiutööde ehitusjärelevalve kohustus- liku koolituse läbimise nõue. Siiski on nendest koolitusest osavõtt teedesektoris jätkuvalt populaarne. „Kui hiilgeaegadel toimus neid kuni neli korda aastas, siis nüüd üks-kaks.“ Koolitusseikadest siin- ja sealpool piiri Ehkki teedevaldkonna inimestega võib Eva arvates luurele minna, on koolituste korraldamisel aastatega kõiksugu seiku ette tulnud. Näiteks kui tehnokeskus asus veel kesklinnas Ristiku tänaval, ei saabunud töökeskkonna koolituse lektor algusajaks kohale. Nii ei jäänud Eval ja Jüri Valtnal muud üle, kui öelda osalejatele, et nad võiksid minna jalutada uhkes suures Mööblimajas ja tulla pooleteise tunni pärast tagasi. Kurioosseim mälestus jääb aga 2000. aastate algusesse, mil tehti väga aktiivset koostööd Soome ja Rootsi maanteeametiga. „Kooli- taja oli koos oma abikaasaga tulnud Soome laevalt, aga ühise sõiduni meie Männikul asuvast kontorist Läänemaal toimuvale koolitusele oli veel aega. Leppisime kokku, et külalised teevad aega parajaks ja lähevad jalutama. Kui nad jõudsid tehnokeskuse hoovi tagasi, oli nende Mercedes ära varastatud ja nad olid jäänud T-särgi
88
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook