MAA
Teede ehitamine jäägu teistele, aga tunnistan, et jälgin huviga liiklus- korraldust ja kõike tee peal toimuvat. Kui ikka olen midagi eriti jaburat märganud, olen palunud auto seisma jätta ja sekkunud.
Vaade tulevikku Eva tööaastate ajal on teedemaailm väga palju muutunud ja sellest pole puutumata jäänud ka inimesed. Ta tunneb, et 2000ndatega alanud teedeehituse ja -hoolde erastamise järel on organisatsiooni ühtekuuluvustunne muutunud. „Lõppesid Maanteeametit ühenda- vad üritused, näiteks teedeehitajate suve- ja talimängud. See võib kõlada naljakalt, aga neid võeti väga tõsiselt – sinna valiti võist- konnad, treeniti, nähti vaeva. See oli tähtis, mitmes koht saadi.“ Praegu on alles vaid üksikud traditsioonilised üritused ja Eva arvates on need seda olulisemad. „Näiteks toimuvad Eesti Taristuehituse Liidu iga-aastased innovatsiooniseminarid või hooaega kokkuvõttev teehoiutööde foorum, mida korraldame tavaliselt detsembris, kui tööd objektidel on lõppenud, igapäevatööd tehes üles kerkinud lepingupartnerite erimeelsused leidnud lahenduse ja kolleegidel on tahe soojas ruumis kokku saada,“ sõnab Eva naerdes. Eva peab teedevaldkonna võtmesõnaks toimivat koostööd: „Me unustame igapäevatööd tehes ära, et mõnikord tuleks aeg lihtsalt maha võtta ning teedeinsenerilikult laua taga asjad üle vaadata, arutada ja leida kesktee. Usun, et mõni otsus tuleks ka kiiremini vas- tu võtta – teinekord võtab otsustamine liiga kaua aega. Ka „ei“ võib olla vastus, et edasi liikuda.“ Koolituste mõttes tulevad järgmised paar-kolm aastat ilmselt ras- ked, sest rahalisi vahendeid ei ole. „Raha lugemine hakkab väikes- test summadest ja koolitustest võib saada kokkuhoiukoht. Teede-
väele. Leidsime paarile majutuse ja jätsime muidugi koolituse ära. Uudis levis üle Eesti. Järgnes tohutu asjaajamine Soome saatkon- nas, et uued dokumendid saada. Varastatud autot pakuti isegi tagasi ostmiseks, aga omanik ei võtnud seda pakkumist vastu. Paari päeva pärast sai paar Soome naasta. Kuna auto oli Soomes kindlustatud, sai koolitaja hiljem korraliku kindlustusraha. Mulle saatis ta tänu- täheks šokolaadi. Lõpp hea, kõik hea!“ Aja jooksul on Eva korraldanud ka koolitusreise välismaale. Näiteks Norras tutvuti sealse maanteeameti töökorraldusega ja külastati kohalikku maanteemuuseumi. Valgevenes käidi õppimas ja vaata- mas nii sillaehitust kui ka betoonteede rajamist. Rumeeniasse on jõutud suisa kaks korda, sest seal on vastuvõtjaks tehnokeskuses töötanud projekteerija Irma, kes tunneb sealse maanteeameti organisatsiooni, kohalikke olusid ja tõlgib kõik kuuldu eesti keelde. Lisaks on tehtud õppereise Aserbaidžaani, Gruusiasse, Lätti ja Lee- tu. Eva käis 2021. aasta sügisel Harkivis. „Sattusime Transpordiameti sillaeksperdi Taivo Kurega ühele lennule ja sõitsime spetsiaalselt Dniprosse, et näha võimsaid kahe kilomeetri pikkuseid sildu üle Dnepri. 2022. aastal võtsime eesmärgiks minna Ukrainasse, aga kahjuks jäigi see ainult plaaniks. Loodame neid sildu siiski kunagi uuesti näha.“
90
TEEJUHT / NR 4
Powered by FlippingBook