ÕHK
KOOLITUSEL KÄSITLETAVAD TEEMAD (VALIMISKORDADE ARV)
22
Käitamist reguleerivad erilepped Raportite tegemine Häirekeskusele Geograafilistes alades lendamine Tsiviilkäitamine vs riiklik eriregulatsioon Lennuoperatsioonid Ohutu lendamine NOTAM-teated* Airdata ja Geoinfo Õhuruumi kasutamise/broneerimise põhimõtted Peamised vead droonidega opereerimisel
18
17
14
12
11
10 10
9
Päästeameti kaugpiloodi koolitusel käsitletavad teemad, mille kohta oleksid vastajad soovinud lisateadmisi (autori koostatud).
7
5
Lennukeskkonnategurid Lennueelne kontroll
4
0
5
10
15
20
25
* NOTAM-teade – lennundussidevõrgus levitatav teade, mis sisaldab aeronavigatsiooniseadme, -teeninduse, -protseduuri või -ohu kehtestamist, seisukorda või muudatust puudutavat teavet, mille õigeaegne teadmine on oluline lennutegevusega seotud personalile.
UAS* LENNUTAMISEKS OLULISED OSKUSED (VALIMISKORDADE ARV)
20
Lennujärgsed toimingud MÕS süsteemi oleku jälgimine Lastiga lendamine Ilmaolude hindamine Riskide hindamine ja nende maandamine Lennuplaneerimine Piirangute kohta info otsimine Päästealased spetsiifilised oskused UAde lennutamiseks Täpsete ja juhitud manöövrite sooritamine MÕS* seadistamine Ebastandardsete olukordade lahendamine
15 15 15
14
13
10
9
Kaugpilootide hinnangul olulised oskused, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata päästeteenistuses mehitamata õhusõiduki käitamiseks (autori koostatud).
8
6
5
0
5
10
15
20
25
Päästeameti kaugpiloodi koolituse teoreetilise osa täiendused Teise uurimisküsimuse eesmärk oli välja selgitada kaugpilootide hinnangul olulised teadmised, millega tuleks Päästeameti kaug- piloodi koolituse teoreetilise osa kavandamisel arvestada. Analüüsi tulemustest selgus, peale Transpordiameti A1/A3 alg- pädevuse koolituse läbimist oleks soovitud saada põhjalikumaid teadmisi õhuruumi kasutusalaste teadmistega seotud teemade kohta. Lisaks mainisid päästeteenistujad, et teadmiste puudujääke on esinenud nii lennuplaneerimises kui ka mehitamata õhusõidukite võimekuses. Päästeameti kaugpiloodi koolituse läbinud teenistujad tõid välja, et koolitusel tuleks rohkem tähelepanu pöörata peamistele vigadele mehitamata õhusõidukitega opereerimisel. Päästeameti kaugpiloodi koolituse praktilise osa täiendused Kolmanda uurimisküsimuse eesmärk oli välja selgitada, millised on kaugpilootide hinnangul olulised oskused mehitamata õhusõidukite käitamiseks tööülesannetes, millega tuleks Päästeameti kaug- piloodi koolituse praktilise osa kavandamisel arvestada. * UA – Mehitamata õhusõiduk ehk droon, ka UAV ( unmanned aerial vehicle ) * UAS – Mehitamata õhusõidukite süsteem ( unmanned aircraft system ) * MÕS – Mehitamata õhusõiduk
Vajalike oskuste välja selgitamiseks on oluline teada päästesünd- mustest tulenevaid mehitamata õhusõidukite rakendusvajadusi. Päästeteenistujatest kaugpilootide hinnangul tuleks Päästeameti kaugpiloodi koolitusel mehitamata õhusõidukite lennutamiseks vajalike oskuste omandamiseks enim tähelepanu pöörata ebastan- dardsete olukordade ja hädaolukordade lahendamisele. Lisaks toodi küsitluses välja, et lennutades mehitamata õhusõidukeid tiheda asus- tusega aladel, on oluline osata arvestada rajatiste kõrgusega. Kui mehitamata õhusõidukeid lennutatakse maastikul, eesmärgiga tuvastada kadunud inimeste asukohti, teha kustutustöid või kaardis- tada põlengualasid, on möödapääsmatu ka erinevate mehitamata õhusõidukitele paigaldatud seadmete (nt infrapuna- ja termokaame- ra) kasutusvilumus. Kokkuvõte Autor soovitab kaaluda koolituse teoreetilises osas nende teemade osakaalu suurendamist, mida vastajad pidasid enda töökogemus- tele tuginedes kõige olulisemaks. Samuti tuleks koolitusel suuren- dada mehitamata õhusõidukite lennutamise praktika osakaalu ning kujundada praktilise osa koolituskava päästeteenistuses mehitama- ta õhusõidukite käitamiseks vajalike oskuste põhjal.
108
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook